fongtil.info

The East-Timor NGO FORUM

NGO Internacional Child Fund Hala’o Evaluasaun Projeito

TP 29/06/2010

BAUCAU, 29/06/2010 – ONG (Organizasaun naun GovermentalInternasional) Child Fund nebe maka hala’o nia actividade projeito iha Distrito Lautem no Manatuto durante tinan tolu (3) nia laran hala’o ona evaluasaun final ba ninia projeito nebe refere.

Iha actividade ne’e la’o ho impacto positive no negative ho mos oinsa hamosu planu estrategiko ba grupo 60 nebe atu nakfilak an sai hanesan Asosiasaun iha Suco no Federasaun iha Distrito.

“Objective principal husi enkontro evaluasaun ida ne’e maka oinsa atu halibur hamutuk grupo 60 nebe maka ami estabelese iha Distrito Lautem no Distrito Manatuto atu nune’e sira mai hamutuk ho sira nia Chefe do Suco, sira ninia asosiasaun hamutuk ho sira nia dirijente federasaun hodi bele mai asiste iha evaluasaun final” dehan Papito Monteiro Especialista Enterprise Development husi Ngo Childfund ba jurnalista Timor-Post Sexta feira (25/06) iha salao Canossa Baucau vila-antiga.

Nia hateten katak rezultado evaluasaun husi evaluator ida husi nasaun India durante loron sanulu iha distrito 2 refere kona ba programa seguranca alimentar nebe maka grupo 60 iha distrito Lautem no Manatuto implementa durante tinan 3 nia laran.

“Rezultado husi evaluasaun ne’e maka ami tenki habelar fo tutan ba iha komunidade agrikultor ne’ebe maka agora tama iha grupo 60, 30 iha distrito Lautem, 30 iha distrito Manatuto atu nune’e sir abele apar didiak hatene didiak saida maka akontese iha tinan 3 liu ba durante implementasaun projeito atu nune’e sira mos bele hatene vantajem saida maka sira hetan, programa ninia diak mak ida nebe, programa ninia ladun diak mak ida nebe atu nune bele hare hamutuk, bele informa ba malu fahe ideas ba malu atu nune’e bele hadia diak liu tan, karik iha tempo oin mai iha planu iha programa ruma nebe maka halai ba seguransa ninia alimentar ninian para komunidade nebe maka sai hanesan target projeito bele hetan beneficio bot liu dehan” Papito.

Eis Sekretariado Dezenvovimento rural nebe haktuir katak liu husi evaluasaun ne’e evaluator rasik mos hare hetan rekomendasaun, sugestaun ruma husi partisipantes atu nune bele kompleta diak liu tan ninia evaluasaun nebe hala’o dadauk antes nia relata ba iha entidade relevantes, ministerio relevantes no mos NGO Childfund rasik.

Monteiro informa katak evaluasaun ne’e hala’o tamba Ngo Internasional Childfund ninia projeito atu remata tuir prposta nebe mak uluk ami hatama depois bazeia ba orsamento nebe maka komisaun Uniao Europea suporta mai programa ida ne’e, ninia durasaun ba tinan 3, sei remata fulan Julho 2010 ida ne’e.

“Enkontro ne’e mos ami konvida MAP no MED nivel distrito Lautem ho Manatuto ninia oficiais sira konvida hotu hodi tuir evaluasaun ne’e, tamba sira ne’e maka ami planeia atu sai hanesan sponsor ka atu sai hanesan agencia nebe sei suporta grupo sira nebe sei husik iha fulan Julho ne’e, tamaba durante ne’e Ngo Childfund kria parseira diak ho MAP no MED.

Tamba MAP ninia extencinista service ioha suku hotu iha Timor laran tomak, tamba ne’e ami hanoin katak extencionista sira ne’e maka sai hanesan Pioner ou sira ne’e maka sai hanesan Autor ba iha sustentabilidade grupo hirak nebe maka ami estabelese iha distrito Manatuto no Lautem” informa Monteiro.

Tipo actividades nebe maka Ngo Childfund implementa iha distrito 2 refere maka primeiro sistema agrikultura rai lolon no foho lolon, Segundo sistema agrikultura rai tetuk nebe mak pontencial ba iha kuda hare ninian no Terseiro ba actividade hortikultura ninia kuda modo iha uma sorin no mos parte vetemaria ninian.

Katak Ngo Childfund fahe Bibi, Karau, Manu no mos assistencia teknika oinsa hakiak Ikan ho diak iha kolam.

Papito mos fiar katak liu husi kapasitasaun lubuk ida nebe Ngo fo ba grupo 60 durante inicio projeito to’o fim de projeito fulan Julho tinan ida ne’e bele ona fasilita sira atu bele hamrik mesak nudar asosiasaun no federasaun.

posted by admin in International NGO News and have No Comments

Hadok Aan Hosi Konflitu,CARE Internasional Fo Trainamentu ba Joventude

STL 25/06/2010

DILI, 25-06-2010 – Atu hadok aan husi konflitu joventude nebe involve arte marsiais sira hanesan daduk ne’e mosu fali ona, Organizasaun Naun Govermental (ONG) CARE Internasional fob a joventude hodi hadook aan husi konflitu.

Administrador sub-distrito Dom Aleix, Luis Maria da Silva Mota hateten katak trainamentu ba joventude sira hodi hadok aan husi konflitu ne’e positive teb-tebes.

“Hau senti diak teb-tebes bainhira husi ONG CARE Internasionalfo trainamentu loron rua baa mi nia joventude sira hodi koalia kona ba paz no justisa,” dehan Luis ba STL, Kinta (24/06), iha Comoro Dili.

Luis husu ba joventude sira atu hadok aan duni husi konflitu, no moris iha dame no fo liman ba malu hodi dezenvolve nasaun ne’e hamutuk. “Nudar joventude ba rai ne’e tenki fo liman ba malu” hateten Luis.

Lia fuan hanesan hato’o husi Xefe Juntude Aldeia 4 de Setembro, Jony de Jesus, nudar juventude tenki moris fo liman ba mau no hadomi malu atu serbisu hamutuk ba nasaun ne’e.

“Joventude sira tenki hapara konflitu iha ida-idak nia Bairo, joventude sira tenki hadomi malu hodi fo liman ba malu, atu serbisu hamutuk ba nasaun ida nee,” dehan Jhony.

Nune’e mos Moises Ximenes, hanesan juventude nebe partisipa iha trainamentu ne’e hateten kunadu juventude sira lakohi dame no lakohi fo liman ba malu oinsa mak nasaun ne’e bele dudu ba oin.

“Nudar gerasaun foun juventude mak tenki hatudu ezemplu diak ba inan aman no labarik otas kiik sira, oho malu no rai odio ba malu la folin buat ida, importante mak kria paz no estabilidade ba rai ida ne’e,” nia hateten.
Luis informa katak trainamentu loron rua ne’e partisipa juventude husi aldeia neen nebe iha sucku Comor, inklui aldeia tolu nebe dadauk nee iha problema hanesan Bebonuk, Fomento II no Fomento III.

posted by admin in International NGO News and have No Comments

Luta Hamutuk (LH) Husu Governo Harii Baze Apoio Petroliferu

STL 24/06/2010

Dili, 24/06/2010 – Organizasaun Naun Govermental (ONG), Luta Hamutuk fo atensaun ba governo, liu husi Sekretariado Rekursu Naturais (SERN), atu halo planu hodi harii baze apoio downstream (rohan) petroliferu iha distrito Suai.

“Ami nia monitoramentu ba prosesu atividade petroliferu iha area JPDA, iha tasi esklusivo Timor-Leste nian no mos halo monitoramentu ba iha prosesu downstream ba atividades petroliferu nian,” hateten Director Luta Hamutuk, Mericio Akara, liu karta komunidadu nebe diariu ne simu, Tersa horseik.

Direitur Luta Hamutuk, reforsa tan katak, iha sira nia monitoramento hetan Pontus importante nebe mak persija hetan atensaun husi governo Timo-Leste liu-liu ba iha ona konseptu planu ba atividades petroliferu nian mak hanesan atu harii baze de apoio ida iha parte tasi mane nian iha distrito Suai nian.

Husi rezultadu monitorizasaun nebe mak Luta Hamutuk hala’o, hatudu katak projeitu ba Baze de apoio/Supply Baze nebe mak atu harii iha distrito Suai, agora dadaun governo liu husi SERN hala’o hela prosesu estudu Viabilidade teknika maybe SERN rasik seidauk hala’o estudu profundu ekonomikamentu no mos Social cultural ba iha fatin refere.

Nia reforsa tan katak, SERN hala’o ona estudu Vialbilidade ba Supply Baze, atu harii Suply Baze ida ne’e iha distrito Suai, persija kustu total Orsamentu enjeral milliaun USD 2237, 425. maybe husu parte SERN rasik seidauk hala’o tender ba projeitu ida ne’e ba Nasaun ka Kompanhia Internasional ruma atu hala’o projeitu ida ne’e.

Husi rezultado monitorizasaun nebe mak Luta Hamutuk mensiona iha leten ne’e hodi hato’o nia pozisaun kona ba prosesu hirak ne’e. Ne’e duni, Luta Hamutuk ba SERN hodi hala’o uluk socializasaun kona ba supply base no ba komunidade liu-liu komunidade iha area refere (Distrito Suai) para nune’e komunidade iha area refere hatene tuir.

Luta Hamutuk husu ba governo liu husi SERN atu hala’o estudu profundu ekonomikamente no mos estudu social-kultural ba komunidade no mos fatin nebe mak atu hala’o projeitu ne’e. */car

posted by admin in Local NGO News and have No Comments

HAK Organiza Diskusaun Ho MED-ME

TP, 26/06/2010

Dili, Povo agrikultor dala barak laiha rendimentu ekonomiku nebe sustentavel hodi atende moris lor-loron tamba laiha kondisaun sufisiente hodi maneja rendimentu hirak nee.

Manajer programa divijaun hakbit movimentu direitus umanus iha Asosiasaun Direitus Umanus no justica (HAK) Manuel Monteiro hateten povu agrikultor presiza iha konhesementu nebe sufisiente atu hetan rendimentu ba rejultadu husi produtu nebe agrikultor sira produs.

“Objektivu husi ddiskusaun nee oisa mak atu hetan esplikasaun husi Ministeiro hat liuliu ministerio Edukasaun, Ministeru MTCI no MED tanba ministeiru haat nee iha ligasaun ka linha koodinasaun entre ministerial,” haktuir nia hafoin halo diskusaun iha Farol ,horsehik.Nia hateten Ministeiro sira nia objektivo maka oinsa atu hasae rendimentu ekonomiku povu nian tamba nee kada ministeiru kri kondisaun minimu atu bele hatan ba nesesidade ekonomiku povu TL nian.

Aliede nee Manuuel hateen,rejultadu husi diskusaun refere sei habelar ba povu agrikultur,peskador, no artezenatu hodi enkoraja sira atu servisu nebe agrikultura sira halo iha duni intituisaun governu maka valorijza kolen no kbiit nebe sira produs ona.

Ne duni husi ezijensia oi-oin nebe povu kontinua husu ba governu atu loke kampu servisu nian atu rendimentu ba agrikultura sira liu husi toos ho natar nebe nudar kampu servisu prinsipal ba agrikultur sira ,”dehan nia.

Tamba nee, tuir nia katak koordenasaun entre ministerial no NGO sira importante atu bele hametin no hadia ekonomia no rendimen povu agrikultur sira.Entretantu Direktor Direksaun Nasional das Koperativas iha miteriu Ekonomika no Dezemvolvimentu Bonifacio Correia nadar orador ba diskusaun hateten guvernu kontinua iha planu nebe bele dezemvolve rendimentu agrikultu iha baze .

“Governu liuliu Ministerio ekonomia no dezemvolvimentu iha planu atu hasae rendimentu ekonomia hanesan fo kooperativa ba agrikultur sira atu agrikultor rasik maneja nia rendimetu neba sira hetan,” dehan Direktor nee.
Partisipante diskusaun nee partisipa husi reprezentante agrikultor sira no NGO sira iha Timor Leste.(Agus dos Santos)

posted by admin in Local NGO News and have No Comments

Governasaun Atu Laho Diak, Papel Sosiadade Sivil Importante

TP 6/5/2010

DILI-Adjuntu Provedoria dos Direitus HUmanus e Justisa (PDHJ), Rui Pereira  hateten iha nasaun nebe deit, liu-liu Nasaun Demokratiku, atu sistema governasaun nee lao diak tenke hetan kontrola husi Sosiadade Sivil no entidades sira seluk.

Nia dehan governasaun nebe diak katak halao kbiit sira nian ho transporte ho vizaun hari’I administrasaun publiku ida nebe inparsial efisente no responsavel ho respeitu ba prinsipiu sira legalidade no estadu demokratiku nian.

“Tanba ne’e atu hare lalaok governasaun nian,  papel sosiadade sivil ne’e importante hodi kontrola servisu governu nian iha seitor hotu,” informa adjuntu PDHJ iha seminario entre ONG sira iha salaun enkontru FONGTIL , kaikoli Dili, kuarta (5/5/).

Entertantu Diretur jeral PDHJ asuntu Boa governasaun Eusebio da Costa hateten atu garante Boa governasaun laos deit knar responsaveldade PDHJ nian maybe responsaveldade ema hotu liu-liu instituisaun estadu sira seluk atu kontribui ba Boa governasaun.

“Tanba nee hanesan ohin ita tu’ur hamutuk sosiadade sivil sira tanba governasaun nebe diak no forte, depende mos sosiadade sivil nebe maka forte no sosiadade sivil nebe partisipativu,” katak Eusebio.

Nia haktuir katak partisipasaun nudar prinsipio boa governasaun nian, neduni kuando sosiadade sivil lapartisipa inklui povu entaun governu sei lao ladiak iha futuru.

“tanba se mak atu hare sira lalaok, sira nia servisu lor-loron nian, kuandu laiha partisipasaun, neduni estadu estabelese PDHJ nee tuir lei konstituisaun RDTL nian atu atende keisa no apresia keisa nebe mai husi sidadaun Timor Leste nian,” informa nia.

Eusebio dehan tan keisa hira nebe PDHJ simu sidadaun TL la seluk maybe relasiona ho lalaok ka servisu governu nian ho nia instituisaun  tomak nebe konsidera la kondis ho lei sira nebe vigora iha TL.

Neduni atu hare boa governasaun nian persija hare buat 3 maka importante tebes maka hanesan estadu nebe garantia no observa ba lei hotu-hotu no setor pribadu nebe fo impregu ba sidadaun TL, no importante mos sosiadade sivil nebe atu halao interaksaun social, ekonomia no politika. Alende nee Eusebio hateten governasaun nee diak ka ladiak, depende mos ba ema nebe ukun, katak ema nebe kaer ukun nee halao duni nia servisu ho transparansia ka lae.

Nune mos administrasaun publika ka funsionario publiku nebe bele jere administrasaun  estadu nian nee ho diak tanba selae administrasaun ladiak governasaun mos lao ladiak.

“Tanba administrasaun publika nee ema nebe servisu iha instituisaun publika ka instituisaun govermentais nee tenke ejiji emparsialidade, efikas no efisiente  iha nia servisu no responsaveldade nebe justu,” nia salienta.

Nia dehan tan vizaun governasaun nebe diak persiza halo tuir lei no porsedementu nebe iha ona no foti desizaun tenke bazeia ba egualidade no tratamentu nebe hanesan no justu.

Diretur Jeral PDHJ nee hateten durante nee governasaun lao ladun diak tanba sei iklina intrese pribado politik nia ba servisu instituisaun estadu nian.

Liu-liu funsionariu publiku sira komesa husi nivel alto Diretur Jeral  to’o nivel kraik nivel Um dalaruma monu iha tendensia ka inklinasaun politik hodi afeita ba governasaun nian,” haktuir Eusebio iha seminario ne’e.

Eusebio hateten, ida ne’e hotutanba sistema politika nebe Timor Leste adopta katak sistema multipartidario tanba nee maka ema hare siempre iha inklinasaun kuandu governu ida monu governu ida fail kaer ukun.

“ita hotu-hotu hakompanya, uluk governu nebe mak lidera husi Fretilin, ne’e partidu ida deit mak kaer ukun maybe agora governu nebe kaer husi aliansa maioria parlamentaria, partidu ida ba ministerio ida nee partidu ida ba ministerio neba, entaun ida nee ema nebe fo servisu ba nia konserteza nia tenke iha komfiansa,” nia reforsa.

Eusebio dehan tan ho sistema hanesan iha ministerio ida maioria husi partidu ida deit, entaun laiha emprasilidade maibe so parsialidade.

Por-ezemplu rekrutamentu ka konkursu ruma nebe mak siempre iha tendensi KKN nune ema siempre buka grupo partidario sira atu hetan poder iha istituisaun ruma.

Tanba nee diretor jeral PDHJ ne’e esplika ho sistema hanesan nee mak kontinua akontese iha nasaun foun ida nee mkasei kria sistema governasaun nebe ladiak no apeta mos ba mal administrasaun.

Satan agora dezenvolvimentu kapasitasaun umanu nee minimum tebes persija tebes respeitu ba lei no prinsipiu legal no estadu dedireitu demokratiku katak lei mak kaer ukun.

Lideransa sai ezemplu no matan dalan ba justisa igualidade inovasaun no konsistensia estadu nian.

Nune Eusebio espera katak ema hotu-hotu tenke kaer prinsipiu-prinsipiu governasaun nebe diak hanesan hanesan partisipasaun hari’I justisa, responsavel, transperensia no vizaun prespektiva inklui monitorizasaun no  propesionalismu. (Agus dos Santos)

posted by rickytercom in FONGTIL News and have No Comments